Lauamäng "Poniralli" on tegelikult palju innovaatilisem, kui me seni rääkinud oleme. Inimesed on harjunud mõttega, et lauamängu saab osta suurtest raamatupoest, toidupoest või isegi eraldi lauamängupoest (näiteks Brain-Games). Vahel saab suure karbi tellida ka internetist: kuller koju tohutu karbi, mille kohaletoimetamine võib maksta peaaegu sama palju kui mäng ise. "Poniralli" teeb sellele lõpu.
Kuna 3D printimine muutub järjest populaarsemaks, siis varsti on igas kodus 3D printer sama tavaline kui 2D printer. Inimene, kes soovin endale soetada "Poniralli" mängu, peab vaid ostama ja allatõmbama mõned failid ning 3D printer loob kõik mängunupud. Mängualuse saab klient printida välja a) must-valgelt (ja ise värvida); b) värviliselt (soovitav printida sellist teenust osutavates asutustes).
Selline lauamängu turustamine säästab loodust vähemalt kahel moel:
a) ei toimu masstoodangut suurtes tehastes, mis reostavad loodust, vaid igaüks teeb oma mängu ise;
b) ei ole ületootmist.
Sellisel turustamisel on muidugi omad probleemid. Suurimaks probleemiks on piraatlus (nagu ka arvutiprogrammide puhul). Kuid piraatlus pole veel välja suretanud arvutimängude tootjaid, ega see tapa ka lauamänge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tegu on põhiliselt digitaalse õpimapiga, mitte blogiga. Palun veenduge, et teie kommentaar on viisakas ja korrektne.
Töö autorid: Helen Õunapuu & Eliise Reim